Raplamaa Mälukeskus on võrgustikupõhine koostoime maakonna mäluvara jäädvustamiseks, kättesaadavaks tegemiseks ja säilitamiseks. Mälukeskuse koostöö- ja infovõrgustikku kuuluvad väga eripalgelised mäluvara hoidjad: raamatukogud, muuseumid, avalikud ja erasektori organisatsioonid, eraisikud.

Mälukeskus alustas Rapla Keskraamatukogus tööd 2022. aasta aprillikuu alguses. Peale vastava sisseseade hankimist on hakatatud mälukeskuses digiteerima Raplamaa ajalugu, kodulugu, maakonnas toimunud sündmuseid, maakonnaga seotud isikuid ja asutusi jms kajastavaid materjale. Eeskätt keskendutakse paberkandjal dokumentidele ja fotodele ning esmaseks prioriteediks on hetkel hävimisohus materjalid. Ajalooliselt väärtuslike materjalide kogumise, hindamise, digiteerimise, hoiustamise, säilitamise ja eksponeerimise põhimõtted tulenevad mälukeskuse võrgustiku omavahelistest kokkulepetest, mälukeskuse toimemudeli on aidanud välja töötada ettevõte Creativity Lab OÜ.

Mälukeskuse tegemiste vedamiseks alustas aprillis tööd mälukeskuse spetsialist Jaana Tõnisson, kes on oma eelnevas töökohas Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus tugevalt kokku puutunud nii digiteerimise kui ka asjaajamise, kommunikatsiooni ja andmehaldusega.

Raplamaa Mälukeskuse ideed on mõlgutatud erinevates ringkondades juba aastaid, nüüd sai see Raplamaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel uue hoo sisse. Koostöös Rapla Vallavalitsusega esitati Riigi Tugiteenuste Keskusele projektitaotlus ning mälukeskuse käimalükkamist otsustas riik finantseerida 60 881 euroga maakondade arengustrateegia elluviimise toetusmeetme kaudu. Teise osa projektist maksis Rapla Omavalitsuste Liit.  Projekti üldmaksumus oli 82 948,88 eurot. Mälukeskuse toimimist rahastatakse edaspidi Kehtna, Kohila, Märjamaa ja Rapla valdade eelarvetest.

Alates juunist 2023 alustas Mälukeskuses tööd Kaja Kivisaar, kes on eelnevalt töötanud Rapla Keskraamatukogu komplekteerimisosakonnas.