Meenutuste pärastlõuna

tõi 18. aprillil raamatukogu saali hulga Rapla KEK-i endisi töötajaid ja huvilisi, et kõnelda omaaegsest Rapla alevi suurimast ettevõttest. Oma tööd ja tegemisi Rapla KEK-is meenutasid Olev Ambur, Urmas Ameerikas, Maret Erm, Ants Lindre, Sulev Ital, Jaan Urvet, Leili Kaas.

Kogume materjale Rapla KEKi ja Rapla MEKi kohta

Rapla KEK-i väravad Koidu tänaval (aasta 1984). Aastal 1960 moodustasid 7 kolhoosi Rapla Kolhooside Ehituskontori. Esimeseks tööks sai karjalauda ehitus, mis oli oma aja kohta vägagi moodne. Hoonesse projekteeriti sõnnikutransportöör ja masinlüpsiseadmed ja see sai koduks 104 lehmale ja 16

Räägutõnise talu ajaloost

Põhjaliku ja tänuväärt töö on ära teinud Heino Salm (1932-2016) pannes kirja Kehtna valla Nadalama küla Räägutõnise talu kroonika – hõlmates ajavahemikku aastast 1892-1991. Kui tekkis huvi, siis põhjalikumalt saab tutvuda https://digikogu.raplakrk.ee//handle/123456789/901

Üleskutse! Vajame lisainfot

Mälukeskusesse on saabunud juba paras hulk huvitavat materjali, millest valdav osa on ka skaneeritud ja digikogus kättesaadavaks tehtud. Kuigi enamus fotode ja kirjutiste kohta on meil piisavalt infot nende päritolu jms kohta, siis mõnel juhul on tekkinud küsimused, millele vastuste

Mälukeskus võtab materjale vastu

Mälukeskuse käimapanemine ja esialgsed arendused on toonud meid niikaugele, et mälukeskuses võetakse nüüd vastu koduloolisi materjale. Nagu ka eelnevalt on põhimõtete kirjeldustes ja artiklites läbi käinud, siis hetkel keskendume järgnevale: Mälukeskuse töö eesmärgiks on koduloolised materjalid digida, seega on omanikel/haldajatel

Mälukeskusel on nüüd oma logo

Mälukeskusel on nüüd olemas ka oma logo! Raplamaa Mälukeskuse logo konkursi võitis töö, milles autor Ruth Sotnik on kasutanud rahvuslikku kodu sümboliseerivat ornamenti. Parima logo välja valimiseks toimus kaks hääletusvooru ja kodu ornamendiga logo sai žürii käest enim punkte mõlemal