Digikogusse koondatakse Raplamaa ajalooga seotud materjale sündmuste, isikute ja asutuste kohta. Eeskätt keskendutakse paberkandjal dokumentidele ja fotodele ning esmaseks prioriteediks on hävimisohus materjalid. Digimiseks toodud materjalid tagastatakse omanikule, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Rapla Keskraamatukogu veebilehel koduloo rubriigi all saab tutvuda mälestustega Raplast, kodulooliste tähtpäevade nimekirjaga, Raplamaa kirjarahva ning teatri- ja filmirahva tutvustustega. Lisaks leiab sealt infot kodulooliste raamatute ja uute väljaannete kohta. Vaadata saab erinevaid Raplamaad puudutavaid virtuaalnäitusi.
Mälukeskuses digiteeritakse Raplamaa ajalugu, kodulugu, maakonnas toimunud sündmuseid, maakonnaga seotud isikuid ja asutusi jms kajastavaid materjale.
10.30 – 11.00 Kogunemine, tervituskohv 11.00 – 11.05 Avasõnad. Modereerib Ott Ojand 11.05 – 11.50 Mõtteid mäletamisest ja unustamisest eri ajastuil -Lauri Vahtre, ajaloolane 11.50 – 12.20 Raplamaa mälumaastikud ja metsavendlus -Martin Andreller, Eesti Mälu Instituut 12.20 – 12.50 Jüri
Mine mälukeskuse digikogusse https://digikogu.raplakrk.ee/handle/123456789/1451 ja vaata, mida on meile saadetud…
Ettekanded: Sissejuhatus – Rapla KRK direktor Õie Paaslepp Sigrid Põld “Milleks meile mäletamine ja ajalugu” Armar Paidla “Mälu ja trükised” Heiki Pärdi “Varane kolhoosiaeg Rapla-mail – 75 aastat pärast suurküüditamist ja lauskollektiviseerimist” Kaja Kivisaar “Raplamaa Mälukeskuse 2 aastat”
Kui soovid uurida ka Rapla KEK-i järgnevaid aastaid, mine aadressile: https://digikogu.raplakrk.ee//handle/123456789/1078
tõi 18. aprillil raamatukogu saali hulga Rapla KEK-i endisi töötajaid ja huvilisi, et kõnelda omaaegsest Rapla alevi suurimast ettevõttest. Oma tööd ja tegemisi Rapla KEK-is meenutasid Olev Ambur, Urmas Ameerikas, Maret Erm, Ants Lindre, Sulev Ital, Jaan Urvet, Leili Kaas.
Ellen Tõnissoni meenutused https://digikogu.raplakrk.ee//handle/123456789/1085
Rapla KEK-i väravad Koidu tänaval (aasta 1984). Aastal 1960 moodustasid 7 kolhoosi Rapla Kolhooside Ehituskontori. Esimeseks tööks sai karjalauda ehitus, mis oli oma aja kohta vägagi moodne. Hoonesse projekteeriti sõnnikutransportöör ja masinlüpsiseadmed ja see sai koduks 104 lehmale ja 16
Põhjaliku ja tänuväärt töö on ära teinud Heino Salm (1932-2016) pannes kirja Kehtna valla Nadalama küla Räägutõnise talu kroonika – hõlmates ajavahemikku aastast 1892-1991. Kui tekkis huvi, siis põhjalikumalt saab tutvuda https://digikogu.raplakrk.ee//handle/123456789/901
Sedakorda Kehtna kooli kohta. Veidi algusaegade kronoloogiat. Täpsemalt vaata https://digikogu.raplakrk.ee/handle/123456789/791
